Hullus. Pea tahab otsas lõhkeda ja hingamine on keeruline. Käed värisevad üleliigsest kohvist, vähesest söömisest ja napist unest. Ja pikk-pikk-pikk õhtu on veel ees. Mõtlemine on vastunäidustatud, kõik on masinlik. Ilmselt on see karistuseks pika rahuperioodi eest.
Täna sai endale veel kolm riiki ja seega kaks kaduvat nägu ostetud. Linn linna järel. Lennuk, rong, rong, rong, lennuk, lennuk. Et puhkuse ajal ikka võimalikult vähe puhata. Aga samas on ärasaamine, teisaldumine, piisav puhkus. Vaheldus vähemalt. Ilmselt saangi sel aastal 10 riiki täis, siiani on aasta aastalt kenasti kasvavas tempos läinud.
3 kuud tagasi
4 kommentaari:
kuhu siis seekord?
Esimene või teine kolmik? Ma võtan palju ikka ette...
Ja sind pean, õigemini tahan, kuhugi ka mahutada. London (või kus iganes sa olema siis satud) on mulle igati meelepärane.
eh? r''gi aga k6ik kohe hingelt 'ra! ;)
Noh, kõigepealt võtan nüüd ja kohe ette Vahemere äärde jääva riikide kolmiku. Ja siis kuskil sügisel vaatan keset Euroopat kohekohe Eestist lahkuvaid inimesi. Nii lihtne see ongi.
Postita kommentaar