filtrita sigaret,
vein peenelt käes
lasen langeda tuhal...

Ilus, soe ja v?rviline s?gis!

Hitchcock?

Neid on igal pool. Nad istuvad katustel ja elektriliinidel. Nad katavad ?htlase parvena muru ja lendavad hullununa ringi. Mis toimub?

Pilt

Suitsumullid.
Öösel.
Mäel.
Laterna all.
Mustvalge film.

Paraad, noh!

Ma nägin teda täna üle pika aja. Ei saa just öelda, et tegu oleks olnud kuigi meeldiva taaskohtumisega. Me seisime vastakuti kõige ebasobivamal momendil; ta vaatas mind oma pisaraid täis suurte hallide silmadega ja lõi mulle ette hoiatamata nätaki! vastu nägu ning tuhises minust mööda jättes kõrvu selle vana tuttava vinguva ja huilgava hääle. Ta tuletas mulle meelde unustusehõlma vajuvaid kohustusi ja tundmuseid, mida ma salamisi lootsin juba möödunud olevat. Aga ei, ma pean ennast taas kokku võtma ja alustama uuesti otsast. Ikka jälle ja jälle ja jälle.
Hoolimata tänasest halvamaigulisest kohtumisest, tahaksin ma teda veel näha. Kuid edaspidi siiski oma tuntud ilusates soojades värvides ja mitte nii halvatujulisena. Natuke päikesepaistet võiks tema aina lühenevatesse valguse tundidesse veel mahtuda.
Kus oled sa, ilus sügis?

Veel üks tõendus selle kohta, et ma ei ole normaalne:
Ma ärkasin keset ööd kõva häälega naerdes üles - unenäos oli midagi äärmiselt naljakat juhtunud. Kahjuks enam hommikul ei suutnud meenutada, mis see olla võis.
Seega, võtke edaspidi teadmiseks, et kui ma lambist järsku keset ööd naerma hakkan, siis pole selles midagi imelikku, mul on lihtsalt väga lõbus unenägu.

Reit ei ole elu aga Orkut, näe, on

Huvitav, kuidas tuleks pangale lõplikult selgeks teha, et ma ei ela enam Mustamäel? Hoolimata sellest, et ma olen neile teada andnud juba hea mitu aastat tagasi elukoha vahetusest, saabus mu postkasti juba teist korda kiri, et minu pangakaart ootab mind Akadeemia kontoris. Ehk siis: nad saadavad mulle praegusele aadressile kirja, et ole nii kena ja astu mööda minnes Mustamäelt läbi ja võta oma kaart ära, hoolimata sellest, et sa juba kaks korda oled öelnud, et eelistaksid edaspidi asju ajada oma praegusele kodule kõige lähemas kontoris. Igatahes ootan ma huviga vastust oma meilile kaardi siiapoole saatmise kohta, sest ma tõepoolest ei ole kuigi vaimustatud kahest tunnist loksumisest.

Edit: nad olid nii toredad ja panidki kaardi siiapoole Tallinnat teele.

Kõrini on. Endast ja kõigest ümbritsevast ja olematust tulevikust. Kõrini on rotielust ja ühesugustest päevadest; enda saamatusest ja lootusetuse tundest. Väsimus tegevusetusest ja päevade muutumatust mõttetusest.

Raporteerin: peale kolme p?eva s?nnip?eva pidamist olen endiselt elus. Paslepa oli tohutult ilus. Presidendi voodisse h?ppama ei saanud aga selle eest aelesime m?nuga ta kaatris asuval diivanil. S??ski oli metsikult ja ma arvan, et mu kehal pole ?htegi kohta, mis ei s?geleks. Dogi oli armas,lapsed roosad ja kringel hea (tort mitte aga see on mu enda probleem).

Palun annetage mulle 2704 krooni, et saaksin Prantsusmaale Alpidesse aastaks kolida. Aitäh!