Ma tulen tagasi. Laupaeval. Kell 11.40 peaksin Tallinna lennujaama saabuma. Pohjuseks halb labisaamine vaiksema lapsega (pikk jutt...). Vastu pole vaja tulla. Aga ma lihtsalt annan teada.

Ma tahaksin teile yhe paki saata, eelkkoige just Annile, sellele suurele tuvide fannile. Nimelt on meil pidevalt yle yks suur hunnik tuvisi, ei, mitte neid normaalseid Eesti tuvisid, vaid hulle haalitsusi tegevaid Inglisma tuvisid. Ausona, nad ei ole normaalsed, ykski normaalne tuvi ei tee ookulli haalt! Nii et Anni, kui sa oleksid nii kena ja saadaksid mulle oma aadressi (selle koduse, meile teel ma juba proovisin saata aga attatchment on liiga suur), siis sa saad oma tuvid lahimatel peavadel katte.
Aga muidu. Kuna lapsed on endiselt haiged (nyyd jai Turkka ka aga ainult seniks kuniks kooli minemise oht moodas oli), siis viskas "emme" mind eile hommikul rongijaamas autost valja ja pani Cambridege'sse mineva rongi peale. Taitsa lahe koht tundus olevat aga kuna mul ei old eriti tuju turisti mangida (loe: pea kuklas ringi kondida ja selgelt liiga kalleid pileteid osta), siis kolasin ma rohkem mooda poode (jah, mul on habi, aga palun mind siiski pidada pigem muuseum-tyypi turistiks, mitte poe-tyypi) ja logelesin mingite suvaliste kolledzite esistel platsidel/parkides. Turuplatsil kohtusin ma muuhulgas Wales'ist parit vanatadiga, kes oli enda jaoks just Iiri muusika avastanud ja kuulas seda nyyd oma roosast pleierist (sellest kassetti omast) ning pakkus mullegi kuulata. Taitsa normaalne muusika oli.
Jargmine voi ylejargmine nadalavahetus suundun vast jalle sinnapoole, seekord varustatud yhekordelt kasutatavate fotokatega (piltide kvaliteedist me muidugi ei raagi aga parem kui mitte midagi) ja mugavate jalanoudega.

Kirjutamiseni!

Aga meile tuuakse hommikuti piimapudelid (nagu vanasti oli aga vaiksemad ja kiisu piltidega) ukse taha ja jaatiseauto soidab ka mooda (selline muusikaga ja puha). Nagu paris!
Cambridege'i ei joudnud tana, vaiksem laps jai haigeks.
Aga fotoka ostan ma kull varsti, paris head discount'id on, siis naitan pilte ka (muidu te akki ei usu, et ma siin olen...).

Annan avalikult teada, et olen taiesti elus. Passi kaest ei voetud, orjaks pole seni veel muudud ja lapsed ribadeks pole veel tommanud...
Linn on ise hasti armas, koik on sellised pildiraamtust valja astunud majad, igal pool on hasti puhas ja ringi soidavad kahekordsed bussid. Homme voi ulehomme lahen Cambridge'i mollama. Kahju ainult, et pilte teha ei saa (*kirub issit nii et vahe ei ole*).

Raha on vahetatud. Kohver seisab ootevalmilt nurgas. Passi leidsin ka suure otsimise peale üles. Laual ootab väike märkmik suuri sõnu. Kõik oleks nagu olemas aga midagi on siiski puudu. Tunne on puudu. See kohver oleks nagu kellegi teise oma ja rahaga saab ainult poodi mängida.
Võib-olla olen ma tõepoolest pikaldane aga mul ei ole mingit tunnet - ma ei usu, et homme samal ajal istun ma hoopis teises toas kuskil Euroopa teises nurgas. Ei ole ja kõik. Ehk jõuab see minuni alles hommikul lennujaamas inimestele lehvitades või Stanstedi lennujaamas võõrast väikest punase õhupalliga poissi otsides. Võib-olla.

Elu müsteeriumitest

Kuidas on see võimalik, et ükskõik kui täissöönult sa sünnipäevalt koju jõuad, vaatad ikka esimese asjana külmetuskappi?

KuMu

Muuseum-tüüpi inimestega suhtlemise juures on kõige toredam see, et võid kindel olla selles, et sind veetakse mööda maailma ja näidatakse kõiksugu ilusaid-toredaid asju. Täna külastasime traditsiooni kohaselt Kadriorgu - Peeter I jääkeldrit (mille juures kohtusin ma ka muide hr. Ajaloo/Kodanikuõpetuse Õpetajaga aga see on eraldi teema) ja rändasime ringi mööda Kunstimuuseumit. Sellest viimasest võib tulla täitsa vahva koht kuigi minu arust peaks kunstimuuseum asuma pigem kuskil vanas lossitaolises hoones aga kuna meil neid napib, siis kõlbab ka see hoone... Ma usun, et kui maja lõplikult valmis on, hakkab ta mulle veel rohkem meeldima - siis on kivilinna vahele tekkinud ka veesilmad ja rohelised lapikesed.

Good morning starshine, the Earth says hello...

Seelikute kahin ja kontsakl?bin. Hea muusika ja kastanjetid. Naeratused ja t?sised ilmed. Flamenco.

Suvi!
Suvi on siis kui ma saan hommikul kell selgelt-liiga-vara pidzaamas õue muru peale astuda ja vaikselt päikest kallistada ning maas olev kaste ei ole üldse liiga külm ega liiga märg.
Suvi!

Mu mõtetele oleks vaja subtiitreid - ma ei saa ju vene keelest aru!

L?bi lillede...

Sundkarsklus kuu aega järjest?

Yeah right!

My precious:D

Laps-Naine ja Dramaatiline Lahkuja ühes isikus.