Õnnitleme Uus-Kooli küla (kuigi ma pole siiani aru saanud, et miks "uus" kui siin on vana koolimaja aga ok, ei vaidle täna) 6. sünnipäeva puhul!

Andsin täna lahkumisavalduse.
Ootan õnnesoove ja uusi väljakutseid. Igas mõttes.

Lai lai on maailm lai kuid ringidest ta koosneb...

Nüüd on see siis kindel. Kuskil jaanipäeva paiku pakin ma asjad ja kolin esialgu umbes kuuks ajaks siia, augustis naasen mõneks ajaks Eestissse, et siis pöörduda tagasi juba pikemaks ajaks oma uude koju.

Linnutiiviline õnne eelteade sadas mulle täna pähe. Õnn tuua Viimsi postkontorisse. Nõudmiseni.

Ma vist ei julge veel kommenteerida, pisut segased on mõned detailid. Aga üks on kindel: oli paraad ja oli laulmine ja oli palju toredaid inimesi ja jalgpall (jalgplekktops?) oli ka.

Haige. Jälle.

Täna olen ma kodus ja võtan terve päeva jooksul vastu maailma parimat ravumit - kooki ja limonaadi. Need kaks aitavad alati.

Tal oli punane müts ja punane mantel...

Juhe on koos. Juba esmaspäeva õhtust saati (12 tunnine projekti kirjutamine koolis on ikka liig mis liig). Isegi 1,5 tundi keskendumist päeva ainukeses loengus on liiga palju - ikka kipun ma hoopis millelegi muule mõtlema ja tühja pilguga ühte punkti vaatama. Tegelikult tuleks üldse kevadel igasugune mõttetegevus ära keelata, nagunii ei suuda keegi sellega tegeleda. Ja tööl käimine läheb soojenemisega üha vastikumaks - kohe üldse ei taha 10 tundi läbi akna ilusat ilma vaadata. Ma loodan, et homme sajab vihma.

Mõnikord, kui hing kinni jääb ja süda paar tukset vahele jätab, tunnen, et tegelikult ei olegi vaja hingata.

Tänased õnnesoovid saadan ma üle internetiavaruste siis Riinale: palju õnne!

Aga ma leidsin täna põõsalt pungad.
(Närima ma neid veel ei asunud, ma arvan, et kogu see marsajuhtide kollektiiv oleks suhteliselt kummastunud vaatama jäänud, kui ma järsku oksa järama oleks hakanud.)
Elagu kevad!

Paljupaljupaljupalju õnne Evale!

Mmmmõnus istumine Kadriorus mättal hvilosoohvidega...


Ülejäänusid vaata paremalt

Mõttetühjus