Neli p?eva m??da Eestimaad koos maailma parimate reisikaaslastega on m??das, ees ootab kolm p?eva Viljandit ja folki. Rohkem polegi vist ?nneks vaja...

Vikerkaar. Topelt.

S?nu pole vajagi...

Ma ei suuda ikka veel uskuda, et õhtul kell pool kaksteist näitab kraadiklaas õues sooja 22 kraadi. Uskumatu! Kes nüüdkohejapraegu ujuma tuleb?

Ma mäletan silmapiirini ulatuvaid maasikavagusid ja äärmiselt järjekindlat nõiutud printsi. Ma mäletan sooja järvevett ja kohati külma ning siis jälle kuuma suveööd. Ma mäletan lugusid sauna maetavast mutist, kellele lauldi "Mutionu" laulu ja laiakslitsutud kuivanud konna hommikusöögilauas. Ma tunnen veel liiga selgelt põletavat kuumust enda nahal ja joonistan pantenooliga kehale suviseid kujundeid. Ja ma tunnen üha kasvavat igatsust seljakoti-elu järele.

Naabrite uus kass

Hmm, mu vastasmajas jookseb ringi paljas mees. Strippar. Ütle veel, et mul pole huvitavad naabrid!

Tuleb tunnistada, et need sindrinahad ei oska tõepoolest siidrit teha. Aga ega see ei tähenda, et ma nad joomata jätan. Ooo, ei!

Aga võtame asja positiivselt - ma sain 10 päeva praktiliselt tasuta rännata Inglismaal, kuhu ma muidu tõenäoliselt poleks niipea sattunud.

(Mittepositiivne on see, et ma pean nüüd tööd otsima hakkama. PÄRIS tööd.)