Kui ma oleks teadnud, et unenägudest võib tekkida selline emotsionaalne pohmakas, poleks ma magama läinudki.

Ma hakkan vaikselt aru saama miks ametnike kohta sellised müüdid liiguvad...

Belglased teavad, kuidas on...

Peale selle teavad nad veel seda, et maikuus peab olema hästi-hästi soe, et esimesel päeval tuleb kindlasti üks eriti glamuurne joodikupäevitus saada, et igal pool peab olema supermõnusaid tänavakohvikuid hea veini/õlle/kohvi/veega, et seminaridele tuleb organiseerida kindlasti paar lokkidega itaallast, kes ilmtingimata veedavad poole ajast ruumis istuvaid blonde päikesest põlenud naisterahvaid vaadates (kes omakorda on pidevalt poolenisti naerukrampides), et tõmmud mehed peavad jõeäärsetes parkides kitarri mängima, et õhtusöögid peavad kestma vähemalt kolm tundi, et kindlasti tuleb lennukist teha lastevagun ja seda kompenseerida cavaga...
Tegelikult teavad nad ikka päris palju asju.

See on ju imelik, et ma teiste käeliigutustega end vaevan?

Pudelitele peaks kleebitama samalaadsed hoiatavad sildid nagu suitsupakkidelegi.
"Selle joogi tarbimine teeb sind purju"
"Sinu joomine võib mõjuda ümbritsevatele inimestele ebameeldivalt"
"Joomine võib tekitada mäluauki"
"Sa ei laula nii hästi, kui arvad"

Ja ei, ma ei ole hiljaaegu sellist silti vajanud.

Esialgu tundus päikselise ja murulõhnalise provintsi vahetamine hallika vihmasäbrulise pealinna vastu kuidagi kurb. Aga soe õhtu-öö muudab kõik.
Ja hommikul tuleb tagasimõeldes huulile naeratus kerge turtsatusega. Miskipärast.