Kergelt pohmaka tunne on täna. Puhkusest siis, mitte alkoholist. Pea valutab ja kohv ei saa piisavalt kiiresti valmis. Laual ja meilboksis hõivavad tegemist vajavad asjad selgelt liiga palju ruumi. Peaks kuidagi kiiresti ja valutult nendega ühele poole saama aga liigne organiseeritust ja sihilikkus on vist praegu liiast. Tahaks hoopis sisehoovis raamatuga koos päikselaigus kerra tõmmata.

Loen aega. 18 päeva järgmise puhkuseni. Siis saab jälle kuuma hedonismi kogeda. Teisel pool.

Kuidagi kurb on täna õhtul üksi magama minna. Pole kedagi kiusata ega masseerida. Ja voodis saab külge keerata ilma kellestki üle rullimata, merehaigust tekitamata või ise välja kukkumata. Mismõttes!

Reietamine oma tavapäratuses oli mõnus. Kahju ainult, et Eva-Liisa tagapingil niivõrd vaikne oli. Folk ei olnud enam see aga sobis siiski päikese ja oma inimeste nautimiseks. Nüüd nurruks veel ainult soojas öös.

Mõmm-mõmm!

Tõdesin just, et telefonis sisalduvad väljuvad sõnumid elik sõnumid, mis ma olen valmis kirjutanud aga pole saatnud, on sinna tekkinud ajavahemikus 23.45-03.45. Ilmselgelt on tegemist minu jaoks väga segase ajaga ööst. Peale kõige kummalisemate kustutamist on ikka paganama hea tunne. Kes teab, ehk oleks tulnud tahtmine keset ööd neid veel kellelegi saata...

Selliste asjadega tegelen ma siis öösiti koju sõites. Mnjah.

Hedonismi terviseks!

Pilviseil öil tulevad tähed maa peale särama.

Ma peaks oma sõbrad välja vahetama.

Tundub, et puhkuse algusega kaasnes ka Suve Algus. Midagi sellist pole juba ammu olnud. Et päriselt ka ei ole õhtul külm õues istuda ja päriselt ka saan olematus riietuses öösel mööda merd koju jalutada (ja et päriselt ka on suvi kõigile pähe löönud ja suvalised ilusad mehed tahavad mind pildistada). Nüüd käiks lihtsalt mööda inimesi ja oleks nendega. Hoolimata kellajast. Hoolimata kohast. Hoolimata kõigest.