Tol öösel oli päike erakordselt ere. Nägin ainult pikki varje ja kuulsin vareste kraaksatusi, kui vastutuules valgusesse väntasin. Seelik tahtis üle pea tõusta ja mu sõrmed olid kramplikust kinni hoidmisest ja külmast kanged. Tiirutasin ja tiirutasin leidmata õiget teeotsa. Pimedus tõmbas mind enda poole, sinna teisele poole. Maailma otsa jõudes võttis mind vastu igavene hall ja tormine meri. Teda ma nägin, seal oli endasse mattev pimedus. Jõud oli otsas. Oli jäänud vaid hägune mälestus soojusest ja inimestest. Mälestus tantsis mu silme ees, võttis käest ja tõmbas tagasi eredusse. Vaid üks samm ja olin tagasi päikest täis öös. Väike aga raske samm.


Aga võib-olla nägin ma seda kõike unes.

Labiilne ja haldussuutmatu.

Põõsastel on juba pungad.
Tahaks nartsisse hommikuti ostma minna. Kohv käes ja päike silmis. Nagu kevaditi kombeks.

Eilne õhtu oli teis(t)es reaalsus(t)es. Mitmetunnine võitlus otsustamine vs. mitteotsustamine ja suhete analüüs (jah, teid mõlemaid kuulan suurima heameelega edaspidigi, ei tüüta ära). Ja siis jõuda järgmisesse ebareaalsusse. Alustuseks võlts ning siis soe ja tantsiv. Tagaiste teiste elus kuigi kõik on nii tuttav. Ribadeks joonud noorus, hirm nende ja enda pärast. Samas heameel, et pole kunagi ise selline olnud ja teadmine, et minu sõbrad ei laseks kunagi millelgi sellisel juhtuda. Tuttav muusika ja lõpuks hüplminegi.
Tunnen ennast kohutavalt vanana. Mis siis, et noored poisid ikkagi pigem minu kui Ele poole pöörduvad.


Kuidagi katkendlik on kõik. Tekst ja ma ise.

Sebastian on hommikuti tõeline playboy.
Kõigepealt nõuab ta häälekalt duširuumi sisselaskmist. Kui ta on oma eesmärgi saavutanud, läheb ta graatsiliselt puusi hööritades saunalavale, sirutab ennast välja ja jälgib minu tegevust hindaval pilgul. Kui olen lõpetanud, teeb ta mulle silma ja lahkub lavalt nagu tulleski - puusi hööritades.
Kus ta seda õppinud on!?!

There's someone I forgot to be today.

It sort of makes me want to cry.

Mismõttes on kõik inimesed tööl või Soomes või Tartus?!? Sõida või sinna (või tänna või siis...).
Ja siis sa avastad ennast öösi peale poolund keset mingit kummalist tuisust winter wonderland'i ja oled sunnitud üleni valgena võtma koju kaasa ühe flirtiva venekeelse taksojuhi. Mina talle vähemalt meeldisin, kuigi köhisin nagu vana naine. Ilusate naiste värk. Kahju ainult, et ta naine ei luba vasakule minna...