See interneetud ja valikuga telekaga Sõlg mõjub mu nii puudulikule kõrgele vaimsusele kohutavalt halvasti. Ikka on ju lihtsam mõttetult diivanil vedelada ja kanaleid vahetada kui raamatuid lugeda. Varsti olen mandunud.
Mitte et ma kurdaks, eksole.

Vähemalt olen ma aastatega nii palju targemaks saanud, et ei saada keset ööd kummalisi sõnumeid ega ei riputa neid kuhugi internetiavarustesse üles vaid kirjutan nad telefoni märkmetesse, kus ei ole ei kuupäeva ega kellaaega näha (mis viib omakorda probleemini, et ma ei tea miks ja kus ja mis olekus ma neid kirjutasin aga on sellegipoolest tervislikum variant).

Mul on hea meel, et me fuksiaroosa köök on toontoonis me sukkadega. Nagu vali(a)tud!

On see nüüd haigena liiga pikalt kodus istumisest või ikkagi kõrgest east, et mul on kohutav tahtmine ennast pühapäeva hommikul liigutada. Joosta näiteks või nii kümmekond kilomeetrit jalutada või mõnikümmend kilomeetrit rattaga sõita. Ilm on ju igati sobiv selleks, kas pole?

Ilmselt võin ma ennast nüüd kõrgharituks pidada.
Teade bakalaureusetöö positiivse tulemuse kohta kukkus mu meilboksi just hetk tagasi. Avatagu pudelid!