Hedonistlik paradiis.

Jah, põhimõtteliselt ma ju saan aru, et peaksin millegi kasulikuga tegelema. Mitte lamama päikese käes, proseccot jooma ja vahetama aegajalt kvaliteetajakirja (khmm) prantsuse kirjanduse vastu. Znaaju. Aga ilmselegelt ei suuda miski ega keski mind praegu seda tegema panna.

Minu esimene suvepäev. Keha on tõmbunud õrnalt roosaks (kuigi homseks on seegi kadunud), kuskil niidab keegi muru (mis kena murulõhn mu ninna tungib!) ja prosecco on jääkülm mu kuumas käes. Selline tunne, et homme läheks ja istuks inimestega kuskil pargis maha ja oleskleks. Mitte ei läheks külmade kivimüüride taha päikset igatsema. Ja see, et puhkuseni on jäänud kuu ja natuke (eeldusel, et midagi ümber ei tõsta), ei lohuta mind üldse.