Hea, et mõned asjad ei muutu.
Viimased 2 nädalat on möödunud kiirrongil marsuudil Tallinn-London-Pariis-Rooma-Tallinn-Viljandi-Tallinn. Pole õieti hingatagi saanud. Mõnda aega ei taha näha ühtegi matti põrandal, magamiskotti, veel vähem mõnda lennujaama.
Ja nüüd, istudes kodus arvuti taga kass süles ja teetass ees, on tunne, nagu polekski midagi paremat võimalik välja mõelda. Vahel on kodus ikka pagnama hea olla.

Ja ma tean, et 2 nädala pärast oleks ma nõus jälle kotid pakkima ja teele asuma. Aga seniks naudin kohutavat Eesti ilma...