Ja ongi kogu puhkus läbi. Tegelikult juba terve nädala. Aga ma ei lase ennast sellest segada, ikka saab aeg-ajalt tööle mineku asemel kodus (kauem) magada või lõuna ajal koogi kõrvale klaasikest Camparit luristada. Mitte, et ma ülbe oleks, oh ei, teha pole lihtsalt midagi (isegi mu telefon pole kordagi helisenud!). Nüüd ma siis istun siin raamatut lugedes ja juurdlen selle üle, kas peaks äkki kappi ruumi tegema, et paberid ära mahuksid. Ei viitsi vist, võiks midagi järgmiseks nädalaks ka jätta...