Raha on vahetatud. Kohver seisab ootevalmilt nurgas. Passi leidsin ka suure otsimise peale üles. Laual ootab väike märkmik suuri sõnu. Kõik oleks nagu olemas aga midagi on siiski puudu. Tunne on puudu. See kohver oleks nagu kellegi teise oma ja rahaga saab ainult poodi mängida.
Võib-olla olen ma tõepoolest pikaldane aga mul ei ole mingit tunnet - ma ei usu, et homme samal ajal istun ma hoopis teises toas kuskil Euroopa teises nurgas. Ei ole ja kõik. Ehk jõuab see minuni alles hommikul lennujaamas inimestele lehvitades või Stanstedi lennujaamas võõrast väikest punase õhupalliga poissi otsides. Võib-olla.