See tükk aega poolhaigena ringi jookmine maksab siis nüüd lõpuks kurjalt kätte. Ja seda loomulikult siis kui mul oleks vaja kuskil Pedas raamatukogus istuda ja kirjandust otsida baki projekti esitamiseks, vene keelt õppida (ma ei mäleta isegi kõige lihtsamaid asju!), Eva ja Mihkliga Linnateatris luuletusi kuulata ja õhtul Rock Cafes Singer-Vingeri taktis hüpata. Ohe.
Ma loodan, et saan vähemalt neljapäevaks piisavalt terveks, et Kuutsemäele minna - sellest ei taha ma küll mitte mingi hinna eest ilma jääda. Mihkel lubas mind isegi lauaga sõitma õpetada (huvitav, kas ma sõidan ka seekord tagurpidi kuskile heinapõllule ja ootan kuni mõni suvaline naeru kätte lämbuv onu mind päästma tuleb...).
3 kuud tagasi
2 kommentaari:
ei, sa võtad endal vihast kirudes laua alt ja vantsid mäele tagasi. järgmine etapp on see, kui sa juba õigetpidi sõidad aga valesti kukud ja enese püstiajamine näib suurima katsumusena maailmas. sealt järgmine aga juba see, kui kukkumisest ükskõik ja peaasi on edasiliikumine. ja pärast seda oskad sa juba sõita.
...ma tean :)
pai sulle.
ravi nüüd end terveks, muidu läheb asi aina hullemaks ja hullemaks. eksole?
Postita kommentaar